From koos (“together, with”) + töö (“work”).
koostöö (genitive koostöö, partitive koostööd)
Declension of koostöö (ÕS type 26i/idee, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | koostöö | koostööd | |
accusative | nom. | ||
gen. | koostöö | ||
genitive | koostööde | ||
partitive | koostööd | koostöid koostöösid | |
illative | koostöösse | koostöödesse koostöisse | |
inessive | koostöös | koostöödes koostöis | |
elative | koostööst | koostöödest koostöist | |
allative | koostööle | koostöödele koostöile | |
adessive | koostööl | koostöödel koostöil | |
ablative | koostöölt | koostöödelt koostöilt | |
translative | koostööks | koostöödeks koostöiks | |
terminative | koostööni | koostöödeni | |
essive | koostööna | koostöödena | |
abessive | koostööta | koostöödeta | |
comitative | koostööga | koostöödega |