From Proto-Finnic *mëëkka, ultimately from Proto-Germanic *mēkijaz (compare Old Norse mækir, Norwegian Nynorsk mækje (“iris”) and Gothic 𐌼𐌴𐌺𐌴𐌹𐍃 (mēkeis)). Cognates include Finnish miekka, Livonian mȭk, Votic mõõkkõ, Ingrian meekka, Karelian miekka and Ludian miek.
mõõk (genitive mõõga, partitive mõõka)
Declension of mõõk (ÕS type 22u/leib, k-g gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | mõõk | mõõgad | |
accusative | nom. | ||
gen. | mõõga | ||
genitive | mõõkade | ||
partitive | mõõka | mõõku mõõkasid | |
illative | mõõka mõõgasse |
mõõkadesse mõõgusse | |
inessive | mõõgas | mõõkades mõõgus | |
elative | mõõgast | mõõkadest mõõgust | |
allative | mõõgale | mõõkadele mõõgule | |
adessive | mõõgal | mõõkadel mõõgul | |
ablative | mõõgalt | mõõkadelt mõõgult | |
translative | mõõgaks | mõõkadeks mõõguks | |
terminative | mõõgani | mõõkadeni | |
essive | mõõgana | mõõkadena | |
abessive | mõõgata | mõõkadeta | |
comitative | mõõgaga | mõõkadega |