sümptom (genitive sümptomi, partitive sümptomit)
Declension of sümptom (ÕS type 2/õpik, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | sümptom | sümptomid | |
accusative | nom. | ||
gen. | sümptomi | ||
genitive | sümptomite | ||
partitive | sümptomit | sümptomeid | |
illative | sümptomisse | sümptomitesse sümptomeisse | |
inessive | sümptomis | sümptomites sümptomeis | |
elative | sümptomist | sümptomitest sümptomeist | |
allative | sümptomile | sümptomitele sümptomeile | |
adessive | sümptomil | sümptomitel sümptomeil | |
ablative | sümptomilt | sümptomitelt sümptomeilt | |
translative | sümptomiks | sümptomiteks sümptomeiks | |
terminative | sümptomini | sümptomiteni | |
essive | sümptomina | sümptomitena | |
abessive | sümptomita | sümptomiteta | |
comitative | sümptomiga | sümptomitega |