From Middle Low German dīk (“dam”). Compare English dyke.
tiik (genitive tiigi, partitive tiiki)
Declension of tiik (ÕS type 22e/riik, k-g gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | tiik | tiigid | |
accusative | nom. | ||
gen. | tiigi | ||
genitive | tiikide | ||
partitive | tiiki | tiike tiikisid | |
illative | tiiki tiigisse |
tiikidesse tiigesse | |
inessive | tiigis | tiikides tiiges | |
elative | tiigist | tiikidest tiigest | |
allative | tiigile | tiikidele tiigele | |
adessive | tiigil | tiikidel tiigel | |
ablative | tiigilt | tiikidelt tiigelt | |
translative | tiigiks | tiikideks tiigeks | |
terminative | tiigini | tiikideni | |
essive | tiigina | tiikidena | |
abessive | tiigita | tiikideta | |
comitative | tiigiga | tiikidega |