unistus (genitive unistuse, partitive unistust)
Declension of unistus (ÕS type 11/harjutus, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | unistus | unistused | |
accusative | nom. | ||
gen. | unistuse | ||
genitive | unistuste | ||
partitive | unistust | unistusi | |
illative | unistusse unistusesse |
unistustesse unistusisse | |
inessive | unistuses | unistustes unistusis | |
elative | unistusest | unistustest unistusist | |
allative | unistusele | unistustele unistusile | |
adessive | unistusel | unistustel unistusil | |
ablative | unistuselt | unistustelt unistusilt | |
translative | unistuseks | unistusteks unistusiks | |
terminative | unistuseni | unistusteni | |
essive | unistusena | unistustena | |
abessive | unistuseta | unistusteta | |
comitative | unistusega | unistustega |