väi (“son-in-law”) + mees (“man”)
väimees (genitive väimehe, partitive väimeest)
| Declension of väimees (ÕS type 13/suur, length gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | väimees | väimehed | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | väimehe | ||
| genitive | väimeeste | ||
| partitive | väimeest | väimehi | |
| illative | väimehesse | väimeestesse väimehisse | |
| inessive | väimehes | väimeestes väimehis | |
| elative | väimehest | väimeestest väimehist | |
| allative | väimehele | väimeestele väimehile | |
| adessive | väimehel | väimeestel väimehil | |
| ablative | väimehelt | väimeestelt väimehilt | |
| translative | väimeheks | väimeesteks väimehiks | |
| terminative | väimeheni | väimeesteni | |
| essive | väimehena | väimeestena | |
| abessive | väimeheta | väimeesteta | |
| comitative | väimehega | väimeestega | |