From Proto-Finnic *voitto, derived from võitma.
võit (genitive võidu, partitive võitu)
Declension of võit (ÕS type 22e/riik, t-d gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | võit | võidud | |
accusative | nom. | ||
gen. | võidu | ||
genitive | võitude | ||
partitive | võitu | võite võitusid | |
illative | võitu võidusse |
võitudesse võidesse | |
inessive | võidus | võitudes võides | |
elative | võidust | võitudest võidest | |
allative | võidule | võitudele võidele | |
adessive | võidul | võitudel võidel | |
ablative | võidult | võitudelt võidelt | |
translative | võiduks | võitudeks võideks | |
terminative | võiduni | võitudeni | |
essive | võiduna | võitudena | |
abessive | võiduta | võitudeta | |
comitative | võiduga | võitudega |