From võlu + -r, from Proto-Finnic *vëlho.
võlur (genitive võluri, partitive võlurit)
Declension of võlur (ÕS type 2/õpik, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | võlur | võlurid | |
accusative | nom. | ||
gen. | võluri | ||
genitive | võlurite | ||
partitive | võlurit | võlureid | |
illative | võlurisse | võluritesse võlureisse | |
inessive | võluris | võlurites võlureis | |
elative | võlurist | võluritest võlureist | |
allative | võlurile | võluritele võlureile | |
adessive | võluril | võluritel võlureil | |
ablative | võlurilt | võluritelt võlureilt | |
translative | võluriks | võluriteks võlureiks | |
terminative | võlurini | võluriteni | |
essive | võlurina | võluritena | |
abessive | võlurita | võluriteta | |
comitative | võluriga | võluritega |