From kōd (“two (gen.)”) + tuoistõnz (“-teenth”).
kōdtuoistõnz
singular (ikšlug) | plural (pǟgiņlug) | |
---|---|---|
nominative (nominatīv) | kōdtuoistõnz | kōdtuoistõndõd |
genitive (genitīv) | kōdtuoistõnd | kōdtuoistõndõd |
partitive (partitīv) | kōdtuoistõndt | kōdtuoistõndidi |
dative (datīv) | kōdtuoistõndõn | kōdtuoistõndõdõn |
instrumental (instrumentāl) | kōdtuoistõndõks | kōdtuoistõndõdõks |
illative (illatīv) | kōdtuoistõndõ | kōdtuoistõndiž |
inessive (inesīv) | kōdtuoistõndõs kōdtuoistõnds |
kōdtuoistõndis |
elative (elatīv) | kōdtuoistõndõst kōdtuoistõndst |
kōdtuoistõndist |