From keeltää (“to forbid”) + -o. Akin to Finnish kielto.
keelto
Declension of keelto (type 4/koivu, lt-ll gradation) | ||
---|---|---|
singular | plural | |
nominative | keelto | keellot |
genitive | keellon | keeltoin, keeltoloin |
partitive | keeltoa | keeltoja, keeltoloja |
illative | keeltoo | keeltoi, keeltoloihe |
inessive | keelloos | keellois, keeltolois |
elative | keellost | keelloist, keeltoloist |
allative | keellolle | keelloille, keeltoloille |
adessive | keellool | keelloil, keeltoloil |
ablative | keellolt | keelloilt, keeltoloilt |
translative | keelloks | keelloiks, keeltoloiks |
essive | keeltonna, keeltoon | keeltoinna, keeltoloinna, keeltoin, keeltoloin |
exessive1) | keeltont | keeltoint, keeltoloint |
1) obsolete *) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the comitative is formed by adding the suffix -ka? or -kä? to the genitive. |