From Proto-Finnic *täüci, from Proto-Uralic *täwde.
täis (genitive täie, partitive täit, comparative täiem, superlative kõige täiem)
| Declension of täis (ÕS type 14/uus, d/t-ø-s gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | täis | täied | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | täie | ||
| genitive | täite | ||
| partitive | täit | täisi | |
| illative | täide täiesse |
täitesse täisisse | |
| inessive | täies | täites täisis | |
| elative | täiest | täitest täisist | |
| allative | täiele | täitele täisile | |
| adessive | täiel | täitel täisil | |
| ablative | täielt | täitelt täisilt | |
| translative | täieks | täiteks täisiks | |
| terminative | täieni | täiteni | |
| essive | täiena | täitena | |
| abessive | täieta | täiteta | |
| comitative | täiega | täitega | |
täis
From Old Frisian tēth, plural of tōth, from Proto-Germanic *tanþs.
täis m (plural täis)